КОРЗИНА 0 товар товара 0,00 € пуста

Suveks või talveks teine komplekt rehve ja velgi? Mida tasub nende ostul jälgida?

Suveks või talveks teine komplekt rehve ja velgi? Mida tasub nende ostul jälgida?

Uusi autosid tuleb iga päev järjest juurde. Veljed muutuvad aina edevamaks ja diameeter suuremaks. Kindlasti on paljud autojuhid kaalunud mõtet, soetada oma autole teine komplekt talve-või suverattaid.
Teise komplekti rehvide ja velgede ostmine on muutunud eestlaste seas järjest populaarsemaks. 
Põhjuseid, miks tasub teine jooks uusi rehve ja velgi osta on päris mitmeid. Mida aga nende ostul peaks jälgima.

Kui veljed on osaliselt poleeritud, ei kannata sellise pinnakattega veljed reeglina talvetingimusi, eriti soola, seega soovitame talveks ainult ühevärvilisi värvitud velgi ilma poleerpinnata. Kindlasti tasub velgede müüjalt üle küsida, kas väljavalitud veljed on mõeldud kasutamiseks ka talvel, sest siis saate kindel olla, et ostetud velgedele kehtib kaheaastane tehasegarantii.

Väga tihti tuleb ette, et talveks pole väga laia rehvi ja suure velje diameetri puhul saadaval sobilikus mõõdus rehve või on nende hind ebamõistlikult kallis. Sellisel puhul on väga mõistlik otsus osta talvekomplekt tolli võrra või kui autotootja lubab, isegi 2 tolli väiksem. Kindlasti jälgida, mis mõõdus rehve Teie autol kasutada lubatakse. Kõige täpsema info leiate Maanteeameti lehelt „Sõiduki taustakontroll“ kus sisestades oma auto registreerimisnumbri, näete lisaks muudele andmetele lehekülje lõpus ka kõik rehvimõõdud, mida Teie autol kasutada lubatakse. Järjest rohkem pööratakse õigele rehvimõõdule ja koormusnäitajatele tähelepanu auto ülevaatusel, kus on ka mitmed meie kliendid pidanud ära tulema nukra näoga ja otsusega „korduv“, sest rehvimõõt või koormusindeks ei ole vastavuses autotooja poolt ettenähtud mõõtudega.

 2 korda aastas, kevadel ja talvel on rehvivahetuse järjekorrad kõikjal väga pikad. Siinkohal on väga suureks eeliseks topelt rataste olemasolu, sest ainult rataste vahetus koos tasakaalustamisega võtab täisvahetusest vähem aega, on rahaliselt mõnevõrra soodsam ning on suurem võimalus, et Teile leitakse vahetuse aeg kiiremini kui täisvahetust soovivatele klientidele. Eriti just talvel kui lumi tuleb nagu igal aastal, ootamatult, siis pole hakkajal probleem rataste vahetus garaažis või õuepeal ise ära teha. Rataste tasakaalustamise saab jätta peale seda, kui rehvitöökodadel suurem kiire möödas.

Run-flat, ehk tühisõiduomadustega rehvid, selliseid rehve on väga palju kasutusel „BMW“ ja „Mercedes Benz“ märki kandvatel autodel. Kõnealused rehvid on väga tugeva külgseinaga, et rehvi tühjenemisel kanda üleval auto raskust ning mis annab võimaluse sõitu jätkata kiirusel kuni 80 km/h ja olenevalt tootjast kuni 200 km.
Meie soovitus oleks sellisele komplektile kas siis suve-või talverehvide komplekt kõrvale osta, sest Run-flat rehvide täisvahetuse hinnad on tava rehvidega võrreldes tunduvalt kallimad, paljud rehvitöökojad ei saa nende rehvide vahetusega hakkamagi ning oht velge vigastada on suurem.

Rehvide valikul toon välja paar olulist seika. Kõik rehvid millel on peale märgitud M+S ei ole talverehvid. See on tihti eksitav tähis. Väga palju suverehve toodetakse M+S tähisega, eriti maasturi mõõtudes aga talverehvide omadusi neil kohe kindlasti ei ole. Kui rehvi küljelt leiate M+S tähise koos märgisega (mäetipp ja selle keskel lumehelves), on tegu talverehvidega. M+S ilma märgiseta, on tegu suverehvidega. 
Lamellrehvide valikul eelistage kindlasti pehme seguga põhjamaa tingimustesse mõeldud talverehve (küsige enne ostu müüjalt). Väga palju on turul kõva seguga nn. Kesk-Euroopa lamelle. 2016 aastal võeti „Tehnikamaailm“ põhjamaa rehvitesti sisse 1 tuntud rehvitootja kõva seguga lamellrehvi mudel, mis lumel ja jääl oli kohati lausa ohtlik ja kokkuvõtvalt olid testijad ühisel meelel, et meie talve, kus on viimasel ajal ka lund ja jääd, sellised rehvid kindlasti ei sobi.
Ärge joonduge Saksamaal (näit. ADAC) jne. Kesk-Euroopas tehtud talverehvitestide järgi, sest seal on kasutuses vaid kõva seguga lamellrehvimudelid.

Miinuseks võib tuua kui autol on kasutusel rehvirõhku mõõtev süsteem, ehk velgede küljes on rehvirõhuandurid. Selline süsteem tõstab velgede ja rehvide komplekti hinda kohati sadades eurodes.
Väikeseid näpunäiteid rehvirõhuandurite kohta andsime Autogeeniuse varasemas artiklis

Velgede ostu puhul jälgida kindlasti velgede kvaliteeti. Eelistage tootjaid kellel on olemas kvaliteedi sertifikaadid (TÜV, KBA, JWL) sest paljast ilust ja ümarast vormist on velgede puhul vähe abi. Kõik me oleme tuttavad erinevate rehvitestidega ning saame teada, millise tootja rehv on kas jääl või vees parem aga velgede tugevustestiga oleme me palju vähem tuttavad. Lugesin hiljuti ühte artiklit velgede tugevustestist, kus proovile pandi Euroopa tootjate seas ka ports Aasia toodangut. Teen sellest lühikokkuvõtte, sest kuidas velgede tugevusteste tehakse on autohuvilistele päris huvitav teada:
(pikemalt saab lugeda siit, Vene keeles) 

Testi võeti erinevate tootjate veljed. Iga tootja tõi testi 4 ühesugust velge, igale veljele teostati erineva iseloomuga test.

Esimene test
Stendi ZWARP veotrummel andis veljele koos sellele monteeritud rehviga 215/60 R16 „joonkiiruse“ 120 km/h ning umbes 2300 km läbijooksu käigus rakendati sellele tsüklilisi ülekoormusi (lühiajaliselt – kuni 1800 kgf, mis on kolm korda suurem tootjate avaldatust), mis imiteerisid kõige karmimaid ekspluatatsioonitingimusi: sõitmine ülekoormatud autoga, järsud ümberreastumised, ebatasasuste ületamine.
Teine test
Teist täpselt samasugust velge, kuid juba ilma rehvita, koormati samuti tsükliliselt, kuid lihtsamal stendil. Velg kinnitati jäigalt metall-lauale ning selle rummuosale rakendati tsükliliselt pöörduvat momenti. Velg pidi etteantud momendiga koormamisele vastu pidama 200 000 tsüklit ilma purunemise ja pragudeta.
Kolmas test
Löök velje pöia pihta. Velg ühes sellele monteeritud ja siserõhuni 2,2 bar pumbatud rehviga kinnitati horisontaalpinna suhtes 13-kraadise nurga alla ning 230 mm kõrguselt lasti sellele kukkuda raskus massiga 540…648 kg (olenevalt tootja poolt avaldatud koormusest). See on kõige väiksema töömahuga, kuid samas kõige veenvam test. Head veljed painduvad ainult pisut ning rõhk rehvis säilib, halvad veljed aga kas „ragisevad õmblustest“, st kõige nõrgematest kohtadest (reeglina on nendeks kodarad), või murdub kas pöia serv või pöid ise.
Neljas test
Ülesanne muudeti keerukamaks – samal stendil viidi läbi täiendav löögitest koormusega, mis ületas normatiivset 60% võrra. Võib lugeda, et see imiteeris kõige tugevamat ratta lööki vastu äärekivi.

Kokkuvõtteks testis osalenud Itaalia ja Saksa tootjate veljed ei tekitanud oma kõrge kvaliteedi osas mingeid kõhklusi. Mitte ühtki põhjust norimiseks, seevastu nii hästi ei läinud Aasia toodangul. Toon välja 4-le tootjale antud kommentaarid:

1: Vaatamata lihtsale disainile ja paksudena paistvatele kodaratele osutusid veljed haprateks: kolm testi lõppesid neile pragudega, kõige tugevam löök aga purustas kõik viis kodarat!

2: Ilusad ja kerged kahevärvilised veljed, kuid kergesti purunevad: mitte ühtki edukalt läbitud testi.

3: Kõige kergemad veljed meie testides. Kuid meie programmi kolmest testist läbisid nad edukalt ainult ühe. Teiste testide tulemuseks olid praod ja murdunud kodarad.

4: Vastuvõetava kvaliteediga Hiina veljed: kõik testid läbiti märkusteta, ainult et tsüklilised koormused tekitasid kodarates pragusid.

 Seega, kes plaanivad velgede ostu ja kellel tuleb ette välisreise ning kiirteedel sõidetakse Eesti piirkiirusest kohati 2x kiiremini, tasuks kindlasti peale soodsa hinna ka valmistaja ja kvaliteedi kohta natukene uurida ja lugeda.


Erkki Jõgi